Soojasaamise reis sai läbi. See oli ka siiani kõige pikem talvine järjest äraolemine, üle 80 päeva. Viimase kuu olin paikselt Tais, Pattayal, ei tormanud kuhugi, kirjutasin raamatut ja elasin suves. Olen varem korduvalt Taimaast kirjutanud, järgnevalt avan vaid oma erinevaid seosetuid emotsioone.
Alustan küsimusega miks olla (talvel) peaaegu 3 kuud Kagu-Aasias ja mitte Eestis. Vastuse pakun arvudes … näiteks Tai käibemaks on 7%, Eestis … rohkem ei tahagi seda kommenteerida. 80 päevaga olen jalutades läbinud umbes 1000km, Tallinnas istuks ilmselt külmaga päevad läbi toas. Selle kulgemise ajal käisin umbes 60 päeval meres ujumas (talisuplus mõistliku temperatuuriga) ja olin iga päev 8-10 tundi ôues. Polegi eriti midagi võrrelda, Tais olemine on nii kehale, vaimule kui rahakotile mõnusalt vastuvõetav.
Poliimõte. Tai on kuningriik ja siin on kuningas. Bangkoki kõrge maja peal jookseb õhtul valguskiri ”Long live the King”. Ma ei tea mida kuningriik päriselt tähendab, mäletan et sellist kuningaga korda nimetati vist monarhiaks. Tänaval ma siin monarhiat ei näe, pigem vabadust. Kuid mu mõte liigub edasi. Euroopas, sh Euroopa Liidus on mitmeid riike kus on kuningad, 21. sajandil. Milleks? Järelikult jutt mingitest demokraatlikest kordadest, inimeste õigusest valitsejaid valida on täielik jama. Sellised Euroopa riigid on ju samuti monarhiad. Aeg-ajalt loen, et mõni kunn käib meil Tallinnas külas ja meie valitsejad kohtuvad nendega ja jutustavad midagi. Mida räägitakse kunnide ja kuningannadega ja miks? Neil puudub ju rahva mandaat. Või pole seda tänapäeval vajagi.
Rohemõte. Huvitusin kuidas hoitakse Pattaya pikka ja laia randa puhtana, koristajaid pole mina märganud aga ilmselt käivad nad varavalges. Samas olen korduvalt näinud kuidas valged mehed jalutavad rannas, võtavad päikest, ühes käes prügikott kuhu nad möödaminnes prügi korjavad. Äge roheline isetegevus.
Kommertsmõte. Vahepeal saabus Hiina uus tulihobuse aasta. Korda tundus see minevat vaid kauplustele, kes igal pool saabuvat hobust turustasid, kohalikel paistis ükskõik olevat. Paar päeva varem oli sõbrapäev, alla kümne punase roosi polnud vist viisakas osta. Business teab kuidas päevi tähistada.
Söögimõte. Laienes ka minu menüükogemus, nämmisin krokodilli. Maitsev steik see kroku oma. Ei teagi miks neid massiliselt söögiks ei kasvatata. Kanad oleks õnnelikumad, aga Gena paneks pahaks… kuid see kroks pole vist täna enam populaarne.
Karskusmõte. Pattayal kus iga päev on pidu ja pillerkaar oli ühel õhtu täielik vaikus. Rahvas rääkis, et seadusega on määratud üks alkovaba päev, keegi ei või kuskil alkot müüa. Ja see pull algas laupäeva õhtul. Selgus, et toimuvad valimised ja valimispäeval ei tohi isegi turistid purjutada.
Rassismimõte. Ma pole end kunagi rassistiks pidanud, inimesed on kõikjal toredad, kultuuritus samas mõjutab käitumisi. Meil siin maakeral on olemas hindud, üle miljardi väidetavalt. Ja nad on millegipärast Taisse jõudnud, tuuakse bussitäied mehi. Täiesti ebaviisakad ja no juhmakad vist ka. Liiguvad umbes viieste meestegruppidena, üksteise lähedal, kedagi mööda ei lase kui seisma jäävad. Hotellis lifti minnes trügivad kõigist mööda, seisavad siis kuhjas liftis ja uksed lähevad kinni, lift ära ei sõida. Uksed jälle lahti, keegi vajutab kuhugi, uksed kinni ja lift ei sõida. Tuleb mittehindu ja aitab nupule õigesti vajutada (lifti ta ise ei mahu). Saab hindud tubade poole teele. Järgmine kamp hindusid mööduvad ootavast minust ja muust rahvast ning trügivad järgmisesse lifti. Hotelli teenidaja märkab mu hämmingus nägu, viipab ja viib mu teenindajate lifti juurde. Hommikusöögil istun ja söön, saabub hindu mees ja istub mürts mu lauda, hakkab sööma. Ei küsi kas tohib, ei huvita ka. Siis võtab minu salfetka, sest tal on vaja seda. Palju huvitavaid inimesi…liiga palju.
Liiklusmõte. Pattayal on suurematele teedele paigutatud mõned jalakăiate foorid. Nendesse suhtumine on huvitav, sõidukid peatuvad siis kui inimesed üle lähevad, aga kui inimest keset teed näha pole, siis sõidetakse vaikselt üle. Ehk siis punane tuli on siin autodele veidi roosa ja motikatele üsna kollane.
Oluline mõte. Koju on ikka tore tulla, lõpuks saabub sula ja väljas on valgem ka. Aga mida rohkem meil rahvast liigsete maksude, reeglite ja mõttevabaduse piiramisega kurnatakse, seda pikemalt ma külmal ajal ära olen. Positiivne lõppsõna – ja seda rohkem kirjutan reisilugusid. Head saabuvat jaanipäeva!
