Selle talve ”õppereisi” mõte on mõista kas Kariibimere ümbruses on hea. Olen varem käinud Bahamal ja Dominikaanis, nüüd ka Kuubal ning näinud sama merd ka Venezuela ja Colombia poolt. Enamus teisi saari on pisikesed ja seega valisin külastuseks välja suurema Trinidadi (ja Tobago). Peaaegu oleks sattunud ka Puerto Ricosse aga sain viimasel hetkel aru, et
Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on ühised sinavad veed… nii laulis keegi. Jamaikal ma pole käinud, aga Kuuba jäi nüüd tee peale. Lendasin Havanasse Dominikaanist, kohaliku lennufirmaga. Esimest korda kogesin, et lennuki teadaanded olid vaid hispaania keeles, inglise keelset infot ei antud. Lennuk oli korralik, rahvast oli vähe, tasuta serveeriti karastusjooke, rummi, òlut, kohvi.
Riigis on alanud reklaamiseaduse ajakohastamine, ministeerium soovib seadust teha selgemaks ja järgitavamaks. Mõistlik soov. Protsessi kaasati juba varakult palju huvipooli. Kah mõistlik. Huvipoolteks osutusid ka kõikvõimalikud paadunud võitlejad, kes on alati ja kõige vastu. Nemad tahavad ainult keelata ja piirata. Need kes ei joo võitlevad joomise vastu, kes kasiinos ei käi võitlevad hasartmängude vastu, osad
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias hakatud flirtima ettevõtjate streigi ideega. Ma kirjutasin 2016.a, so juba kaheksa aastat tagasi oma raamatusse alljärgneva lõbusa peatüki, mis nüüd on ühtäkki omandanud seose reaalsusega. Avaldan selle vana nägemuse siinkohal tutvumiseks. Kuidas me saaksime vaba ja õnnelikuna elada sõltumatuna ühiskonna ülereguleeritusest ja survest? Meie meetodiks on enese ja oma elustiili
Romaan "Alex Globin. Poolsaar" on ilmunud ning suurtes raamatupoodides müügil. Minu esimene romaan viib meid lähitulevikku, kus inimeste pidev jälgimine ning sõna- ja mõttevabaduse puudumine on norm. Peategelane Alex on vabadust ja vabamõtlemist armastav mees, kes meelitatakse mängu, mille eesmärgiks on puurida ahistavasse ametnikeriiki väljapääsu avaus. Jälgimise eest pidevalt põgenev Alex harutab süsteemi kütkest lahti
Tai on maailma üks populaarsemaid puhkusekohti ja Phuket ilmselt rannapuhkuse sihtpunkt number üks. Seega arengud ja muutused, mida siin näha saab räägivad midagi ka maailma arengutest. Käisin Phuketis eelmine kord umbes 5 aastat tagasi, enne koronat niisiis. Ja käisin siin ka umbes 10 aastat tagasi. Silma jäi nii mõndagi. Kaks uut teenust on vallutanud kuurorti.
Olen üle kümne aasta veetnud osa talve soojas ja päiksega. Mulle meeldib soe. Uue põhjamaa ja varsti viie rikkama juurest eemal olemine muudkui pikeneb. Seekord olen kaks kuud järjest lihtne kliima-, maksu- ja sumbunud elu põgenik. Nüüd siis korra reisi jooksul ka väike reisikiri. Jagasin olemise kolme riigi vahel, Filipiinid, Vietnam ja Tai. Igas kolm
Käisin esmakordselt kaasas Eesti Vabariigi riigivisiidil. Meie delegatsiooni ametlikuks hotelliks oli 5* asutus, mille eelmiseks külaliseks oli Põhja-Korea liider, kes kohtus Donaldiga. Elu nagu multifilmis. Ma otsustasin magada lähedalasuvas ühe tärni võrra lihtsamas voodis ja maksta 70€ iga öö eest vähem. Aga need, kes vist päris omast taskust kulusid ei kandnud, elasid kõik Kim-i väärilises
Saan öelda, et võin ennast täna eestlaste enamuse hulka arvata. Suur osa inimesi ei tea, kelle poolt järgmistel valimistel hääletada ja seda ei tea minagi. Juba ammu tegelikult ei tea. Aga pidevalt on sisendatud, et valima peab minema, sest muidu saavad kesikud (või keegi teine “halb”) võimule. Selline valimisnõue on puhas propaganda ja nõuab tegelikult
Juba tükk aega pole ma kirjutanud ühtegi lugu. Aeg-ajalt võib arutleda ühiskonna nõmeduste üle, aga kogu aeg negatiivse tooniga mulle ei meeldi olla. Ometi pole ühiskond tükk aega pakkunud positiivseid ja lõbusaid teemasid, seetõttu pole ka kirjutamise inspiratsiooni leidnud. Nüüd aga olen tagasiteel Hiina Rahvavabariigist ja tundub, et on emotsioone mida jagada. Aprilli alguses sain