Järjest rohkem räägitakse ja kirjutatakse, et elama peab hetkes, kogu aeg peab olema kohal. Paljud meist juba usuvad seda, püüavad aga-ajalt hetkes olla, harjutavad kohalolekut. Mulle ei meenu kes ütles, et “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Selgeks hakkab aga saama, et “kes elab mineviku ja tulevikuga, elab olevikuta”. Olen juba üsna kaua praktiseerinud hetkes
Kes on näinud … kadunud on 34000 noort. Lahkusid koolist ja tööle pole jõudnud. Käivitatud on operatsioon kadunute leidmiseks. Palume kõigi abi, et päästa noored vabadusest ja tuua turvaliselt töökohtadele. Mõned päevad tagasi peatus mu pilk ajalehe pealkirjal: kuhu kadusid noored. Väidetavalt on Eestis 34000 noort, kes ei õpi ega tööta. See on tohutu suur
Kuidas tänases maailmas saaks olla isiksusena vaba? Kas inimese võime otsustada ise oma elu üle on määratud hääbumisele või suisa juba kadunud? Tavalise vaba inimese (sinu ja minu) elu tavalises vabariigis (ka meie omas) on väga väheste vabadustega. Puhata saab aastas ainult mõned nädalad, tööl peab olema iga päev kell 9, teha võib seda mida