Trinidad on täitsa tore koht. Ilusad rohelised puudega kaetud mäed langevad ookeani, vahepeal mõni imepehme liivaga rand. Piisavalt ka lamedat maad. Kuigi see on Kaaribimere saar oleme tegelikult pea Lõuna-Ameerikas, kliima on troopiline, kogu aeg 30 kraadi. Pealinna Port of Spain tänavad on puhtad, kõnniteed käidavad, majad näevad korralikud välja, ka autod näivad head.

Inimesed tunduvad väga sõbralikud, ma polegi mujal näinud, et autojuhid peatuvad ka siis kui ületad teed suvalises kohas. Kesklinn on ikka lõunamaiselt kauplejatega kaetud, pealetükkiv pole keegi. Üllatuslikult on pühapäev nii puhkepäev, et kõik on suletud ja kauplejaid ka pole. Tänavate ääres on palju söögikohti ja baare aga imelik on, et enamus neist on nö tänavatoidu kohad. Pea kuskil pole laudu ja toole ja kui on, siis hästi ebamugavad ja paar tükki. Ma ei saagi aru kas nad söövad tänaval, autos või viivad toidu koju. Baarides ja pubides on kohad olemas. Võib-olla käivad kaubanduskeskustes või KFC-s.

Linnast ilusasse randa on üle mäe sõites 40 min tee. Oleks ujumiskoht lähemal võiks Port of Spain sobida ka pikemaks peatuspaigaks. Paljude mereäärsete suurlinnade häda on see, et kuigi meri loksub vastu linna, on mereäär kinni ehitatud või siis küll jalutatav aga mitte rannapuhkuseks sobiv (Manila, Panama City, Santo Domingo, Havana, …). Muud paremad linnad on jällegi merest veidi eemal (Bangkok, Medellin ja Bogota, kõik muud Kesk-Ameerika pealinnad, Ho Chi Minh, …). Hea kliimaga kohtadest kus mina käinud olen on linna ja ranna terviklikkus olemas Singaporis ning Barcelonas ja Malagas. Esimene on neist väga kallis elamiseks ja teised niigi ülerahvastatud juba. Kas keegi teab veel mõnda? Tallinn ja Pärnu oleks suurepärased kui asuksid sooojas kliimas.

Märtsis on siin tulemas suur karneval ja samal ajal toimub mõnes rannas ka merekilpkonnade munemisvõistlus. Muul ajal väga palju vaadata – ekskurseerida ei olegi. Linna lähedal on suur soo, Caroni Wetland. Seal tehakse päikseloojaku linnuvaatluse paadisõitu. Esimene tund oli igav, soometsa on korraks huvitav vaadata, aga kui paat peatub iga kord kui nähakse eemal metsavahel lindu (ehk täppi kauguses), siis tundub, et aitb juba. Lõpuks jõutakse suurele soo järvele kus flamingod jalutavad vees ning põhiline vaatamisväärsus algab päikseloojaku ajal. Just siis lendavad parved erepunaseid Trinidadi rahvuslinde kokku ühele saarele ööbima. Rohelne saaremets on korraga kaetud punaste täppidega. Saabuvad ka valged linnud, nemad jäävad veepinna lähedale. Huvitav kuidas linnud päeval ”tööl käivad” ja õhtul õigel ajal koju tulevad.

Ja ongi aeg edasi liikuda, järgmine peatus San Jose, Costa Rica. Mulle meeldis Trinidad rohkem kui teised külastatud saared, automaatidega pätipoisse ma ei kohanud ja emotsioon jäi ilus.