Käisin Eesti ekspordivõimekust arendamas, eurorahade eest Hispaanias. Sain meili, et meie ettevõtete ekspordi potentsiaali arendamiseks korraldatakse rida ärimissioone välismaale. Leidsin nimekirjast igati sobiva, toidu- ja turismisektori külastuse Hispaania lõunarannikule. Osalustasu 350€ tundus mõistlik ja täitsingi taotluse. Oodatud hommikupoolikul hakkasin lennujaama minema. Kuna ilm oli ilus, siis jalutasin bussijaamast lennujaama. See on üks Tallinna eeliseid, et lennukile saab ka jala minna. Järsku helises telefon ja meie grupijuht uuris, kas ma olen juba kohal. Kõik teised olla isegi turvakontrolli läbinud. Ma ei saanud hästi aru, mida nad meie väikses lennujaamas nii vara teevad, aga ju siis reisipalavik ajas vara välja. Poole tunni pärast jõudsin minagi kohale ja läbisin turvakontrolli minutiga. Tallinna lennujaam on ka selle pärast tore, et seal pole saba, samas ei lenda ka kahjuks siit eriti lennukeid kuhugi. Igal juhul olin ma ikka veel pool tundi pardaleminekust varem kohal.

Pardaleminek algas täpselt, lennujaama buss eemaldus terminalist ja jäi keset platsi seisma. Mitte ühtegi lennukit polnud kuskil näha. Siis toimus järsk pööre vasakule ja leidus üks Nordica nimega lennumasin. Ma polnudki selle Poola firmaga varem lennanud… Lennuk oli täitsa nunnu, eesti keelt räägiti ja isegi tasuta vett ja kohvi pakuti (viimase eest kiidan tegijaid). Raha eest sai suppi ka.

Meie ekspordi arendamise grupis oli üle 50 liikme, neist enamus olid Lõuna-Eesti omavalitsuste töötajad. Ettevõtjaid oli selge vähemus. Minus tekkis segadus – mis ärimissiooniga maksumaksja osalisel finantseerimisel on tegemist. Mida teevad missioonil ametnike hulgad, ega ometi pole tuldud puhkusele ekspordi arendamise nimetuse all.

Jõudsime edukalt kohale, rendiautod ootasid meid reas ja korterid olid päris korralikud, merevaate ja suurte rõdudega. Puhkasime reisist välja ja olime valmis suhtluseks kohalike ettevõtjatega.

IMG_0748

Esimesel päeval oli kohaliku omavalitsuse külastus. Siinsamas pisikeses omavalitsuses toimus mõningane vastastikune tutvustamine, kus ma oma üllatuseks sain teada, et toimub maakonna delegatsiooni külastus Hispaaniasse (ekspordiarendamise ärimissioonist sektori ettevõtjatele polnudki juttu). Käisime ka mingis veinimuuseumis ja täiesti suvalises hotellis (kus ei näidatud isegi tube), mis oli ilus, ilmselt kallis ja üsna mõttetu asukoha peal. Ettevõtjad said selleks ajaks juba aru, et pärastlõunastele külastustele pole mõtet kaasa minna.

Teine päev oli siis niiöelda see põhiline päev. Külastasime Sevilla festivali, mis pidi Eesti ettevõtetele kõvasti kogemusi ja ehk kontaktegi andma. Suutsin läbida 250km tee Sevillasse tunni ja neljakümne minutiga, mis tõestas, et korralikud teed siiski annavad ajavõitu. Sevilla on väga ilus ja tore linn. Ainult festivalil puudus minu jaoks küll igasugune äriline point. Pigem oli tegemist Õllesummeri laadse pidustusega, kus sissepääs on erinevalt meie festivalist tasuta. Ei tea kas mõni teine riik arendab oma ekspordivõimekust saates mõne omavalitsuse ametnikud riigi rahade eest Õllesummerile…

IMG_0750

Järgmine päev oli meie plaani järgi iseseisvaks õppimiseks. Süvenesin jalutamise, päiksevõtu, ujumise ja välikohvikus istumise tudeerimisse ja läbisin ka kohe praktikumid. Järgmiste päevade kavas olevatest ilmselgetest turismireisidest ma loobusin ning jätkasin iseseisvat õppeprotsessi. Igal juhul oli mulle selge, et ärimissiooniga pole sellel käigul küll mitte mingit pistmist. Isegi äriinimesed omavahel ei saanud tutvuda, sest neid lihtsalt peaaegu grupis polnudki. Ja need kes olid tegid iseseisvat õppetööd.

Mõnus puhkus oli, Hispaania lõunarannik on suurepärane, eriti kui Eestis on külm. Selle asemel, et riigiraha muul moel laiali loopida tulekski teha rohkem selliseid reise, kus ettevõtjad ja ka ametnikud saavad puhata. Siis on nad pärast töökamad, stressivabamad ja rõõmsamad. Aga neile poliitikutele, kes praegu massiliselt raha vähesusele viitavalt maksusid tõstavad võiks riigiabi korras osta üheotsepiletid näiteks … Alaskale või Kamtsatkale.

Print Friendly, PDF & Email