Kuidas tänases maailmas saaks olla isiksusena vaba? Kas inimese võime otsustada ise oma elu üle on määratud hääbumisele või suisa juba kadunud?

Tavalise vaba inimese (sinu ja minu) elu tavalises vabariigis (ka meie omas) on väga väheste vabadustega. Puhata saab aastas ainult mõned nädalad, tööl peab olema iga päev kell 9, teha võib seda mida seadus lubab. Avalikult võib rääkida seda, mis ühiskonna ladvikule meeldib ja mõistlik on teada, et kui oleme kuidagi tähtsal positsioonil, siis meie jälgimine on nii avalikkusele kui mõnele asutusele pigem reegel. Siiski saab siit vabalt mujale puhkama sõita ja nii tänaval kui metsas julgelt jalutada.

Aga kui ma sooviks olla palju vabam, nautida hetke siis kui päike paistab või joosta metsas keset tööpäeva. Siis tuleb muutuda naabritest ebatavalisemaks, hakata ehk mõtlemagi teist moodi. Tähtis ongi algatuseks leida mõttevabadus. Et tohiksime mõelda positiivseid ja meeldivaid mõtteid ning et meil oleks õigus mõelda omaenda sõltumatuid mõtteid olenemata sellest, mida ühiskond meilt ootab. Ja tähtis on emotsioonide vabadus, et lubaksime endal tunda kõike mida soovime ja et meil oleks õigus emotsioone ka välja näidata. Need vabadused on meil iseenesest olemas, kuid osad meist ei julge neid kasutada. Ühiskond ja naaber võivad pahaks panna. Vabaduse eelduseks on loomulikult see, et laseme ka teistel (sh naabril) vabad olla.

Kas täna tõesti riik, ministeerium, omavalitsus ja tööandja otsustavad, mis meil teha sobib? Õnneks pole siiski veel kõik teed ja rajad läbi lõigatud, kuid nendel patseerimiseks tuleb ise oma elu muuta ja ennast mitmetest süsteemidest lahti haakida.

Kõigepealt tuleks eemalduda kuu palka maksvast töölepinguga töökohast ja alustada kas oma ettevõte või hakata vabakutseliseks. Aeg on oluline ja kuulub seejärel meile endile. Kohe tekib võimalus puhata piisavalt ja valida oma tegevusi ja nende tegemise aega. Kui enne oli 8 tundi tööaega ja 8 tundi eraelu, siis nüüd on järsku 16h eraelu ning bossi äkki ka pole enam. Tundub hea?

Siis tuleks vabastada end tarbetutest asjadest, neid mida me tegelikult ei vaja kuid mis soovivad meie ressurssi ja tähelepanu. Näiteks suur aed, kus kohustus muru niita, muruniiduk, mis vajab hooldamist või jabur suveniir, mis tahab tolmust puhastamist ja siis tolmulapp, mis tahab pesemist. Loobume neist ja paljudest teistest esemetest ning juurde tekib taas aega, näiteks mõtisklemiseks elu üle…

Tasapisi püüame seejärel vabaneda tarbetutest suhetest, neist mis meile midagi ei paku, mis tunduvad kui kohustused, mida on võib-olla liiga kaua hoitud. See tundub mingil hetkel veidi jõhker, aga tegelikult tundub see nii, sest kardame teiste arvamust. Unustame ühiskonna arvamuse ja lähme oma teed mööda edasi, vaba isiksuse teed mööda. Ja seejärel tekib meil aega ja võimalusi leida uusi ja nauditavamaid tutvusi ja suhteid.

Jah, vaba elu on võimalik! Aga vabadus tekib ainult siis kui me seda ise tahame ja julgeme ka vahepeal tundmatusse seigelda. Ja kes ei soovi vabadust, siis see on ka vaba valik.

shirleybnz968372_73499820

Print Friendly