Soojasaamise reis sai läbi. See oli ka siiani kõige pikem talvine järjest äraolemine, üle 80 päeva. Viimase kuu olin paikselt Tais, Pattayal, ei tormanud kuhugi, kirjutasin raamatut ja elasin suves. Olen varem korduvalt Taimaast kirjutanud, järgnevalt avan vaid oma erinevaid seosetuid emotsioone. Alustan küsimusega miks olla (talvel) peaaegu 3 kuud Kagu-Aasias ja mitte Eestis. Vastuse
Maailma mõnusaim lennujaam on Samui saarel. Tallinna lennujaam on väga tore ja sõbralik, aga jääb siiski Samui järel teiseks. Olles Samuil läbinud turvakontrolli, mis on vabas õhus jõuad ootesaali. Tähendab sammud katusealusesse, mis asub samuti vabas õhus. Kõrval on muruplats lösutamise toolidega kus ootajad saavad päikest võtta, taevast või lennukeid vahtida. Ootesaalis on sektsioon kus
Lennujaama meeste WC-s tegi nooremapoolne (vist) jaapani mees omale lokitangidega soengut. Hakkan lendama Manilast Bangkoki. Aastavahetuse veedan Pattayal. 3 km pikk ja 50m lai raannariba on paksult inimesi täis. Ranna kõrval kulgev promenaad on täidetud sadadae telkidega, mille all kauplejad rahvale süüa-juua müüvad. Pakkuda on palju, puuviljadest prussakateni. Õnneks on üheks päevaks ka autotee antud
Kuulen, et kui sa tänapäeval AI-d ei kasuta siis pole sa mittekeegi. Oma tavaline ”I” on vist ühiskondadel hääbumas. Jõulud ongi seekord õigemad, kasutame AIsakellasid. Nende helina saatel mõned emotsioonid ja märkamised Filipiinimaal. Kolleegid registreerisid Filipiinidel meile firma. Läks ainult kuus kuud ja tehtud. Esitlesid nüüd firma dokumente, mille seas märkasin kolme suurt kaustikut. Nende
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias hakatud flirtima ettevõtjate streigi ideega. Ma kirjutasin 2016.a, so juba kaheksa aastat tagasi oma raamatusse alljärgneva lõbusa peatüki, mis nüüd on ühtäkki omandanud seose reaalsusega. Avaldan selle vana nägemuse siinkohal tutvumiseks. Kuidas me saaksime vaba ja õnnelikuna elada sõltumatuna ühiskonna ülereguleeritusest ja survest? Meie meetodiks on enese ja oma elustiili muutmine
Romaan “Alex Globin. Poolsaar” on ilmunud ning suurtes raamatupoodides müügil. Minu esimene romaan viib meid lähitulevikku, kus inimeste pidev jälgimine ning sõna- ja mõttevabaduse puudumine on norm. Peategelane Alex on vabadust ja vabamõtlemist armastav mees, kes meelitatakse mängu, mille eesmärgiks on puurida ahistavasse ametnikeriiki väljapääsu avaus. Jälgimise eest pidevalt põgenev Alex harutab süsteemi kütkest lahti
Käisin esmakordselt kaasas Eesti Vabariigi riigivisiidil. Meie delegatsiooni ametlikuks hotelliks oli 5* asutus, mille eelmiseks külaliseks oli Põhja-Korea liider, kes kohtus Donaldiga. Elu nagu multifilmis. Ma otsustasin magada lähedalasuvas ühe tärni võrra lihtsamas voodis ja maksta 70€ iga öö eest vähem. Aga need, kes vist päris omast taskust kulusid ei kandnud, elasid kõik Kim-i väärilises
Juba tükk aega pole ma kirjutanud ühtegi lugu. Aeg-ajalt võib arutleda ühiskonna nõmeduste üle, aga kogu aeg negatiivse tooniga mulle ei meeldi olla. Ometi pole ühiskond tükk aega pakkunud positiivseid ja lõbusaid teemasid, seetõttu pole ka kirjutamise inspiratsiooni leidnud. Nüüd aga olen tagasiteel Hiina Rahvavabariigist ja tundub, et on emotsioone mida jagada. Aprilli alguses sain
Käisin Eesti ekspordivõimekust arendamas, eurorahade eest Hispaanias. Sain meili, et meie ettevõtete ekspordi potentsiaali arendamiseks korraldatakse rida ärimissioone välismaale. Leidsin nimekirjast igati sobiva, toidu- ja turismisektori külastuse Hispaania lõunarannikule. Osalustasu 350€ tundus mõistlik ja täitsingi taotluse. Oodatud hommikupoolikul hakkasin lennujaama minema. Kuna ilm oli ilus, siis jalutasin bussijaamast lennujaama. See on üks Tallinna eeliseid, et
Tulin korraks Pärnusse, ikkagi juba aprilli keskpaik ja suvepealinn puhkajate vastuvõtuks valmis. Jõudsin kohale ja hakkas sadama lund … globaalne soojenemine on sama kahtlane jutt kui kaksiktornidesse sõitnud lennukid. Jaanipäevani on veel kaks kuud aega, seega lund võib tulla lisakski. Soomlased on jätkuvalt suvepealinnas kohal ja rüüpavad õlut, teeksid seda vist meelsasti juba välikohvikus, aga