Viimasel ajal on sotsiaalmeedias hakatud flirtima ettevõtjate streigi ideega. Ma kirjutasin 2016.a, so juba kaheksa aastat tagasi oma raamatusse alljärgneva lõbusa peatüki, mis nüüd on ühtäkki omandanud seose reaalsusega. Avaldan selle vana nägemuse siinkohal tutvumiseks. Kuidas me saaksime vaba ja õnnelikuna elada sõltumatuna ühiskonna ülereguleeritusest ja survest? Meie meetodiks on enese ja oma elustiili
Romaan "Alex Globin. Poolsaar" on ilmunud ning suurtes raamatupoodides müügil. Minu esimene romaan viib meid lähitulevikku, kus inimeste pidev jälgimine ning sõna- ja mõttevabaduse puudumine on norm. Peategelane Alex on vabadust ja vabamõtlemist armastav mees, kes meelitatakse mängu, mille eesmärgiks on puurida ahistavasse ametnikeriiki väljapääsu avaus. Jälgimise eest pidevalt põgenev Alex harutab süsteemi kütkest lahti
Käisin esmakordselt kaasas Eesti Vabariigi riigivisiidil. Meie delegatsiooni ametlikuks hotelliks oli 5* asutus, mille eelmiseks külaliseks oli Põhja-Korea liider, kes kohtus Donaldiga. Elu nagu multifilmis. Ma otsustasin magada lähedalasuvas ühe tärni võrra lihtsamas voodis ja maksta 70€ iga öö eest vähem. Aga need, kes vist päris omast taskust kulusid ei kandnud, elasid kõik Kim-i väärilises
Juba tükk aega pole ma kirjutanud ühtegi lugu. Aeg-ajalt võib arutleda ühiskonna nõmeduste üle, aga kogu aeg negatiivse tooniga mulle ei meeldi olla. Ometi pole ühiskond tükk aega pakkunud positiivseid ja lõbusaid teemasid, seetõttu pole ka kirjutamise inspiratsiooni leidnud. Nüüd aga olen tagasiteel Hiina Rahvavabariigist ja tundub, et on emotsioone mida jagada. Aprilli alguses sain
Käisin Eesti ekspordivõimekust arendamas, eurorahade eest Hispaanias. Sain meili, et meie ettevõtete ekspordi potentsiaali arendamiseks korraldatakse rida ärimissioone välismaale. Leidsin nimekirjast igati sobiva, toidu- ja turismisektori külastuse Hispaania lõunarannikule. Osalustasu 350€ tundus mõistlik ja täitsingi taotluse. Oodatud hommikupoolikul hakkasin lennujaama minema. Kuna ilm oli ilus, siis jalutasin bussijaamast lennujaama. See on üks Tallinna eeliseid, et
Tulin korraks Pärnusse, ikkagi juba aprilli keskpaik ja suvepealinn puhkajate vastuvõtuks valmis. Jõudsin kohale ja hakkas sadama lund … globaalne soojenemine on sama kahtlane jutt kui kaksiktornidesse sõitnud lennukid. Jaanipäevani on veel kaks kuud aega, seega lund võib tulla lisakski. Soomlased on jätkuvalt suvepealinnas kohal ja rüüpavad õlut, teeksid seda vist meelsasti juba välikohvikus, aga
Lõpuks on hakanud ka mõned arvamusliidrid märkama, et meie majanduselus on miskit lahti. Ja märkamise tulemusena on tekkinud teemaks riigi kaotatud kümnend. Nüüd jääb oodata, et arvamusliidrite mõjul tekivad ka teadmiste ja oskuste liidrid ning arvamise asemel hakatakse midagi ette võtma. Aga kuhu see kümnend siis kaotati ja kes midagi kaotas? Ja kas keegi seda
Kes on näinud ... kadunud on 34000 noort. Lahkusid koolist ja tööle pole jõudnud. Käivitatud on operatsioon kadunute leidmiseks. Palume kõigi abi, et päästa noored vabadusest ja tuua turvaliselt töökohtadele. Mõned päevad tagasi peatus mu pilk ajalehe pealkirjal: kuhu kadusid noored. Väidetavalt on Eestis 34000 noort, kes ei õpi ega tööta. See on tohutu suur
Tähtsad tegelased räägivad vajadusest ettevõtlust toetada, soodustada, võimalusi luua, eksporti kasvatada. Aga kuidas siis tegelikult edendada ettevõtlust? Riik teab, pumpame osadele abirahasid ja kontrollime hästi kõvasti. Enamus abirahasid läheb küll kas raisku või moonutab konkurentsi, aga mõne eduloo ikka terane silm ehk leiab. Kontroll aga raiskab ettevõtja selle ressursi ära, mis ta kasumiks peaks saama.