Saan öelda, et võin ennast täna eestlaste enamuse hulka arvata. Suur osa inimesi ei tea, kelle poolt järgmistel valimistel hääletada ja seda ei tea minagi. Juba ammu tegelikult ei tea. Aga pidevalt on sisendatud, et valima peab minema, sest muidu saavad kesikud (või keegi teine “halb”) võimule. Selline valimisnõue on puhas propaganda ja nõuab tegelikult
Mõtlesin täna, et tahaks ühe tuttavaga juttu rääkida ning seejärel tabasin end mõttelt, et vestlema peaks silmast-silma, mitte telefoni ega meili teel. Korraga tundsin kehas mingit väga vana ja tuttavat emotsiooni, midagi ebamugavat ja kauget. Hakkasin otsima selle tunde juuri ja avastasin need sügavalt nõukogude ajast. Mäletan, et aeg-ajalt ütles mu isa, et “see ei
Läbi ajaloo on sõditud ja võideldud ning rahu on peetud maailma tähtsaimaks väljakutseks. Rahu loomise ja toomise sildi all sõditakse ka täna ja sõdivad ka need arenenud riigid, kes räägivad rahust. Mul on aga üleskutse kõigile kaaskodanikele, naabritele ja kaugematele. Prooviks õige lõpetada oma isikliku võitlemise, sõja millegi vastu või millegi poolt. Võitlus rikub nii
Hiljuti tabas avalikkust šokk mõnede ajude muundumisest pähkliks. Pähkliajude reaktsioonid olid valulised ja ilmselt õigustatult. Kuid kui pähkliajule ei meeldi, et teda pähkliajuks kutsutakse, siis see veel ei tähenda, et ta pole pähkliaju. Pähkliaju äratundmiseks on vaja teda vaadelda ja tema väljaütlemisi kuulata. Pähklike üldjuhul arvab, et ta juhib tähtsaid asju, nagu riik näiteks. Aga
Jõudsin Filipiinidele ja selgus, et päike ei paistagi siin kogu aeg, hoopis vihma sajab. Aga õnneks on soe, las sajab. Sisenemine riiki toimus hetkega ja taksosõit linna ei maksnud palju. Täiesti harukordselt ei saanud seekord ka takso hinnaga petta. Saabusin algatuseks sinna linnaossa kus välismaalased põhiliselt käivad - "tüdrukute" tänava lähedusse. Pärast hotelli majutumist jalutasin
Sain Finnairi uue lennukiga sõita. Reklaamiti, et salongis on vaikne ja õhk on puhas. Kuid tuleb välja, et ka vaiksel salongil on kaks poolt. Kui varem magasin ühtlases müras, siis nüüd ärkasin iga kord kui keegi tualetis vett tõmbas. Järelikult oli lennuk vaiksem küll. Ja kõik teenindajad lennukis olid asiaadid. Soome lennufirma on lõpuks suutnud
Istudes Helsingi lennujaamas ja oodates Korea lendu, tunnen kuidas maailm on pisemaks läinud. Aastaid tagasi oleks selline Aasiasse minek tundunud suure ettevõtmisena, nüüd aga ei erine see palju Narva või Võrru minekust. Istud lennukisse, sööd, jood ja tukud veidi ning oledki teisel pool kera. Tegelikult on see päris mõnus tunne, väiksem maailm on ka kodusem.
Ma olen maailmas saanud ringi rännata, külastanud umbes 50 riiki ning püüdnud olla võimalikult avatud maailmavaatega ja propagandast sõltumatu. Loomulikult võrdled teel olles erinevaid riike ja regioone nii omavahel kui oma koduga. Paar päeva tagasi tekkis mulle järsku mänguline mõte, et meie kodumaad on nagu inimesed, neil on oma vanus ja sellega seotud käitumismallid. Need
Ühes varasemas loos lubasin Kolumbia rõõmude juurde tagasi tulla Barranquilla karnevalile minnes. Vahepealses loos lõbustasin end poliitikute tögamisega, kuid loomulikult on korralik karneval tähtsam kui poliitikute eneseupitamine. Niisiis, karneval on ainus aeg kui Barranquillasse turistid tulevad. Muul ajal on see lihtsalt suur ja kuum linn, kus tehakse igapävast tööd ja elatakse elu. Kuigi linn on
Kolm nädalat Kolumbias tuuritades tekib kahtlus, et kõik ei saa ju nii ilus olla kui paistab. Ning terane eurooplase silm hakkab leidma märke, mis näitavad, et siin on asjad tegelikult halvasti. Näiteks inimesed jalutavad tänaval ja joovad õlut. See on kohutav, sest nii ei ole ju korda. Lisaks saavad nad napsu osta igalt poolt, igal