Tai on maailma üks populaarsemaid puhkusekohti ja Phuket ilmselt rannapuhkuse sihtpunkt number üks. Seega arengud ja muutused, mida siin näha saab räägivad midagi ka maailma arengutest. Käisin Phuketis eelmine kord umbes 5 aastat tagasi, enne koronat niisiis. Ja käisin siin ka umbes 10 aastat tagasi. Silma jäi nii mõndagi. Kaks uut teenust on vallutanud kuurorti.
Olen üle kümne aasta veetnud osa talve soojas ja päiksega. Mulle meeldib soe. Uue põhjamaa ja varsti viie rikkama juurest eemal olemine muudkui pikeneb. Seekord olen kaks kuud järjest lihtne kliima-, maksu- ja sumbunud elu põgenik. Nüüd siis korra reisi jooksul ka väike reisikiri. Jagasin olemise kolme riigi vahel, Filipiinid, Vietnam ja Tai. Igas kolm
Käisin esmakordselt kaasas Eesti Vabariigi riigivisiidil. Meie delegatsiooni ametlikuks hotelliks oli 5* asutus, mille eelmiseks külaliseks oli Põhja-Korea liider, kes kohtus Donaldiga. Elu nagu multifilmis. Ma otsustasin magada lähedalasuvas ühe tärni võrra lihtsamas voodis ja maksta 70€ iga öö eest vähem. Aga need, kes vist päris omast taskust kulusid ei kandnud, elasid kõik Kim-i väärilises
Saan öelda, et võin ennast täna eestlaste enamuse hulka arvata. Suur osa inimesi ei tea, kelle poolt järgmistel valimistel hääletada ja seda ei tea minagi. Juba ammu tegelikult ei tea. Aga pidevalt on sisendatud, et valima peab minema, sest muidu saavad kesikud (või keegi teine “halb”) võimule. Selline valimisnõue on puhas propaganda ja nõuab tegelikult
Tulin korraks Pärnusse, ikkagi juba aprilli keskpaik ja suvepealinn puhkajate vastuvõtuks valmis. Jõudsin kohale ja hakkas sadama lund … globaalne soojenemine on sama kahtlane jutt kui kaksiktornidesse sõitnud lennukid. Jaanipäevani on veel kaks kuud aega, seega lund võib tulla lisakski. Soomlased on jätkuvalt suvepealinnas kohal ja rüüpavad õlut, teeksid seda vist meelsasti juba välikohvikus, aga
Reklaamidel on alati päike väljas, meri helesinine ja palm kõigub rahulikult paradiisilaadse ranna äärel. Tegelikkus võib aga isegi Tais olla teistsugune. Kuigi vihmaperiood on läbi, olen ma juba viiendat päeva märg. Sajab ja sajab ja vahepeal kahesajab. Ja sellistel juhtudel tekib siinkandis uputus, teed on vee all, isegi rongid ei saa sõita. Mina aga olen
August on käes ja tulevad kahtlused, et suvi hakkab läbi saama. Ühelt poolt on tunne, et tõeliselt head suveilma on nagu vähevõitu olnud, teiselt poolt aga tundub tänavune suvi pikana. Ilmselt sellepärast, et juba maikuus oli suvi olemas. Igal juhul on suvi ikka ja jälle tore ja kõige parem aeg siinmail. Mina püsin seetõttu suvel
Järjest rohkem räägitakse ja kirjutatakse, et elama peab hetkes, kogu aeg peab olema kohal. Paljud meist juba usuvad seda, püüavad aga-ajalt hetkes olla, harjutavad kohalolekut. Mulle ei meenu kes ütles, et “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Selgeks hakkab aga saama, et “kes elab mineviku ja tulevikuga, elab olevikuta”. Olen juba üsna kaua praktiseerinud hetkes
Kes on näinud … kadunud on 34000 noort. Lahkusid koolist ja tööle pole jõudnud. Käivitatud on operatsioon kadunute leidmiseks. Palume kõigi abi, et päästa noored vabadusest ja tuua turvaliselt töökohtadele. Mõned päevad tagasi peatus mu pilk ajalehe pealkirjal: kuhu kadusid noored. Väidetavalt on Eestis 34000 noort, kes ei õpi ega tööta. See on tohutu suur
Olen olnud kümme päeva eemal Eesti asjadest, troopilises maailmas kus aeg on ja kiirust pole. Ka minusse on saabunud rahu, ei mingit kiiret, mu mõtted ei hüppa enam bürokraatiale, riigilõivudele, aktsiiside tõusule… Kui ma praegusel hetkel neid asju meenutan, siis ei teki minus ei trotsi ega pinget, ebameeldivaid emotsioone ei järgne, kõik see pole oluline.