Tai on maailma üks populaarsemaid puhkusekohti ja Phuket ilmselt rannapuhkuse sihtpunkt number üks. Seega arengud ja muutused, mida siin näha saab räägivad midagi ka maailma arengutest. Käisin Phuketis eelmine kord umbes 5 aastat tagasi, enne koronat niisiis. Ja käisin siin ka umbes 10 aastat tagasi. Silma jäi nii mõndagi. Kaks uut teenust on vallutanud kuurorti.
Olen üle kümne aasta veetnud osa talve soojas ja päiksega. Mulle meeldib soe. Uue põhjamaa ja varsti viie rikkama juurest eemal olemine muudkui pikeneb. Seekord olen kaks kuud järjest lihtne kliima-, maksu- ja sumbunud elu põgenik. Nüüd siis korra reisi jooksul ka väike reisikiri. Jagasin olemise kolme riigi vahel, Filipiinid, Vietnam ja Tai. Igas kolm
Käisin esmakordselt kaasas Eesti Vabariigi riigivisiidil. Meie delegatsiooni ametlikuks hotelliks oli 5* asutus, mille eelmiseks külaliseks oli Põhja-Korea liider, kes kohtus Donaldiga. Elu nagu multifilmis. Ma otsustasin magada lähedalasuvas ühe tärni võrra lihtsamas voodis ja maksta 70€ iga öö eest vähem. Aga need, kes vist päris omast taskust kulusid ei kandnud, elasid kõik Kim-i väärilises
Saan öelda, et võin ennast täna eestlaste enamuse hulka arvata. Suur osa inimesi ei tea, kelle poolt järgmistel valimistel hääletada ja seda ei tea minagi. Juba ammu tegelikult ei tea. Aga pidevalt on sisendatud, et valima peab minema, sest muidu saavad kesikud (või keegi teine “halb”) võimule. Selline valimisnõue on puhas propaganda ja nõuab tegelikult
Juba tükk aega pole ma kirjutanud ühtegi lugu. Aeg-ajalt võib arutleda ühiskonna nõmeduste üle, aga kogu aeg negatiivse tooniga mulle ei meeldi olla. Ometi pole ühiskond tükk aega pakkunud positiivseid ja lõbusaid teemasid, seetõttu pole ka kirjutamise inspiratsiooni leidnud. Nüüd aga olen tagasiteel Hiina Rahvavabariigist ja tundub, et on emotsioone mida jagada. Aprilli alguses sain
Käisin Eesti ekspordivõimekust arendamas, eurorahade eest Hispaanias. Sain meili, et meie ettevõtete ekspordi potentsiaali arendamiseks korraldatakse rida ärimissioone välismaale. Leidsin nimekirjast igati sobiva, toidu- ja turismisektori külastuse Hispaania lõunarannikule. Osalustasu 350€ tundus mõistlik ja täitsingi taotluse. Oodatud hommikupoolikul hakkasin lennujaama minema. Kuna ilm oli ilus, siis jalutasin bussijaamast lennujaama. See on üks Tallinna eeliseid, et
Tulin korraks Pärnusse, ikkagi juba aprilli keskpaik ja suvepealinn puhkajate vastuvõtuks valmis. Jõudsin kohale ja hakkas sadama lund … globaalne soojenemine on sama kahtlane jutt kui kaksiktornidesse sõitnud lennukid. Jaanipäevani on veel kaks kuud aega, seega lund võib tulla lisakski. Soomlased on jätkuvalt suvepealinnas kohal ja rüüpavad õlut, teeksid seda vist meelsasti juba välikohvikus, aga
Mõtlesin täna, et tahaks ühe tuttavaga juttu rääkida ning seejärel tabasin end mõttelt, et vestlema peaks silmast-silma, mitte telefoni ega meili teel. Korraga tundsin kehas mingit väga vana ja tuttavat emotsiooni, midagi ebamugavat ja kauget. Hakkasin otsima selle tunde juuri ja avastasin need sügavalt nõukogude ajast. Mäletan, et aeg-ajalt ütles mu isa, et “see ei
Raamatu kirjutamise ja ilmumise vahele jääb tihti pikk aeg, Vaba Hommik on kirjutatud mitme aasta jooksul ja lõpetatud eelmise aasta suve lõpus. Raamatupoodidesse jõudis ta just nüüd, jaanuari lõpul. Samas on aeg andnud mõnel teemal küpseda. Just täna tegeles valitsus sellega, et ära keelata Eestis Happy Hour. Selle kohta on raamatu lk 16 lõbusapoolne lugu.
Seekord kirjutan ainult imelikest tähelepanekutest viimasel reisil. Alustan imelikest särgilugudest. Lugu 1. Oma reiside jahedamas osas kannan ma T-särgi peal tavaliselt pikkade käistega eest nööpidega särki. Ma olen oma riietuse ära optimeerinud vastavalt lennuvälja turvakontrolli nõuetele. Ma pean turvakontrolli igati vajalikuks, aga seda võiks ilma bullshitita teha. Ma ei kanna ammu enam püksirihmaga pükse, sest